(372) 510 8599     |     lauri@moobelsepp.ee

Palgiküla mööbelsepp

Käsitöömööbli tellijale

Käsitöömööbel vajab valmimiseks aega ega sünni üleöö. Kõigepealt on oluline eritellimusel valmiva mööblieseme puhul otsustada, millisest puidust mööbel teha. Erinevatel puiduliikidel on erinevad töötlemisomadused, mõni neist on kõvem, teine pehmem, mõni jätab siidisema, teine robustsema mulje. Erinevad puiduliigid reageerivad ka niiskusele erinevalt.

Ka puidu viimistlemiseks on palju erinevaid võtteid – lakkimine, peitsimine, vahatamine jne. Neist igaüks annab puidu pinnale erineva väljanägemise ja erineva tugevusega kaitsekihi.   Sõltuvalt mööbli funktsioonist, kasutuskohast ja tihedusest tuleb igale käsitööna valmivale esemele valida sobiv viimistlusviis.

Eritellimusmööbli eeliseks on kindlasti võimalus lasta meistril kapi, voodi või laua kaunistamiseks kasutada erinevaid kaunistusvõtteid nagu intarsia, treitud detailid, puulõige

 

Lakkimine
moodustab puidu pinnale kile, mis kaitseb puitmaterjali ja annab sellele hea väljanägemise. Kvaliteetse tulemuse saamiseks tuleb mööbliesemele harilikult vähemalt 3 kihti lakki kanda, vahepeal lastes lakil kuivada ja enne järgnevat kihti peeneteralise lihvpabriga lihvides. Mina kasutan enamasti veepõhiseid poolläikivaid ja – matte lakke. Vannitoamööbli muudab eriti vastupidavaks nn ’paadilakk’. Lakkimist lõppviimistluseks valides tuleb arvestada kahe olulise asjaga: lakitud pind on külm – käega katsudes ei taju sa puidu meeldivat soojust. Teiseks on kriibitud lakitud pinda oluliselt raskem korda seada kui vahatatud või õlitatud pindu. Mina soovitan lakkimist kasutada kohtades, kus on oluline puitu hästi kaitsta – näiteks vannitoas või köögis (va toiduga kokkupuutuvatele töötasapindadel).

 

Peitsimine
on klassikalises mõttes puidu toonimine enne lakkimist või vahatamist. Klassikalise vesi- või piirituspeitsiga toonitud pind määrdub kergesti ning selle peab katma kas laki või vahaga (harvem õliga). Tänapäeval on müügil nn ’peitslakid’, mis on sisuliselt toonitud lakid ja nendega pinna viimistlemine on sarnane tavalisele lakkimisele.

 

Vahatamine
on väga vana puidu viimistlemise viis, mis tänu kaasaegsete vahade kättesaadavusele ja kvaliteedile taas au sisse tõusnud. Väärispuidust esemete puhul on vahatamine minu kindel eelistus – ükski lakk ega õli ei anna pinnale sellist eksklusiivset siidjat läiget nagu hea vaha. Samuti on vahatatud pind käega katsudes mõnusalt soe. Vahatamisel on oma vead ka: vahatatud pind on õrnem ja enamiku vahade puhul kardab vett. Samas on üsna lihtne veeplekke ja väiksemaid kriimustusi ülevahatamisega eemaldada. Ma soovitan vahatamist kasutada kvaliteetse elutoamööbli puhul.

 

Vanutamine
on puidu töötlemine erilise abrasiivi sisaldava polümeerharjaga. Töö lõppedes on puit reljeefne: kõvem sügispuit jääb kõrgemaks, kevadpuidu osa aga lihvub rohkem maha ja see jääb madalamaks. Tulemus meenutab pikaaegse kasutamise tagajärel tekkivat puidupinda (näiteks paljusid taldu näinud põrandalauda või ajahamba poolt räsitud uksepiita). Vanutada saab edukalt okaspuitu. Mina soovitan vanutamist kasutada viimistluseks massiivse, veidi rohmakas talupojastiilis mööblil. Suurepärase tulemuse saab vanutatud pinda toonitud õli või vahaga töödeldes.

 

Õlitamine
on kõige lihtsam ja odavam puidu viimistlemise viis. Õlitamisel imbub õli sügavale puitu ja pind muutub tumedamaks/kollakamaks – seda tuleb õlitamise eelistamisel meeles pidada. Teiseks jätkab üldlevinud linaseemneõli aja jooksul tumenemist ja esialgne kuldkollane pind muutub aastatega helepruuniks (mis samas sobib näiteks männipuidule suurepäraselt). Väga vahva tulemuse saab vanutatud pinna viimistlemisel toonitud õliga. Õlitatud pind on käega katsudes mõnusalt soe ja lihtsasti hooldatav – üsna lihtne ja enamusele jõukohane on mööblipind uuesti kergelt üle õlitada. Mina soovitav õlitamist kasutada lihtsama ja robustsema talupojastiilis mööbli, köögilaudade ja – tasapindade ning saunamööbli juures.